Laiskus

Blogi uuesti pidama hakates mõtlesin kohe, et huvitav, millal mul laiskus peale tuleb ja näe juba ongi tulnud. Sissekande tegemine tundub iga päev nii tüütu, sest tahaks ju ikka koos piltidega sissekandeid teha, aga need on vaja fotokast arvutisse tõmmata, siis picasasse panna ja seal õiget pidi keerata ning alles siis on nad blogi  jaoks valmis.

Ükskord ma tahtsin kirjutada belglastest. Või siis  sellest, et iga päevaga ma saan aina rohkem aru, et nad ei erine eestlastest üldse väga palju: ka siin on tusaseid ja morne inimesi ja teiste, rõõmsameelsete, abivalmite ning alati väga positiivsete inimeste kõrval paistavad  nad veel kohe eriti silma. Esimesel  kuul ei näinud ma siin ühtegi mittenaeratavat inimest. Ja sellegi poolest valdavalt on ikka viisakust ja  positiivsust: ükspuha, kas me oleme sportimas, kõnnime tänaval, inimesed tervitavad ja naeratavad.

Ja mul on tunne, et Belgias kõik suitsetavad, no absoluutselt. see on ikka meeletu. No hea küll, siseruumides nad suitsetada vist ei tohi, aga no mujal nad ennast tagasi ei hoia. Autodes, kus on  väikesed lapsed jne. Monster Trucki show'l kui käisime, inimesed tihedalt teineteise kõrval tribüünidel ja siis kolm prouakest, üks ilmselt ema ja teised tema tütred või minijad, mis sest, et väikesed lapsed süles, muudkui konitasid. See  oli minu jaoks ikka väga võõras.

14. septembril oli Kennul esimene mäng SHAPE FC koosseisus, läks hästi, võitsid 3:2. Laps tegi endale pärast mängu võidusööki: sushit.

Pärast seda on neil kaks võistlust olnud, ühe kaotasid ning teise võitsid.
15.septembril oli Greethel ja Lisethel esimest korda Eesti kooli tunnid, toimusid need Brüsselis. 1,5 tunni jooksul on kolm "tundi" meisterdamine, eesti keel ja kodulugu. Põhiliselt on ta suunatud järjepidevas lähetuses olevatele eesti lastele, et nad eesti keelt ei unustaks, aga seal on ka palju "meiesuguseid" 3-4 aastaks lähetujaid. Lisethe sai endale jälle uue peika, kes laulis talle armastuslaule ning lubas Lisethe omale naiseks võtta :) Kool toimub kord kuus, näis mis tuuled järgmine kord on :)

Reedel käisime vaatamas, millised näevad välja siinsed  veinipäevad ning soodusmüük. Ütleme nii, et see ületas kõik minu ootused: ikka  milliseid koguseid kohalikud  kokku ostavad. Nende kõrval esinesime meie ikka väga magedalt.
Laupäeval võtsime jälle suuna Brüsselisse: seekord oli tüdrukutel teatrietendusele minek.Eestist oli kohale tulnud Teatribuss ning etendati üks etendus koos meisterdamisega. Jällegi äärmiselt tore üritus. Ja Eesti kogukond on siin ikka üsna suur ning näiteks minu tööjuurest, ei SHAPEst ega HQst ei olnud peale meie kedagi.

Mina istusin samal ajal  Tii'ga välikohvikus, nautisime kohalikke õllesid ning jutustasime niisama. Tii oli suur elupäästja, tõi meile Eestist musta leiba, kilu ning lastele etno põlvikuid. Pühapäevane söök oli seega otsustatud :)

Lisaks peaaegu kodustatud oravale, keda mul  kahjuks tema väleduse tõttu pole veel õnnestunud pildile saada, on hakanud meid külastama ka üks kitsepere:

Varsti on lehmad hoovis, nagu Ristol? :P

Lisethel oli täna esimene lasteaia päev. Kuigi talle väga meeldis, siis oli ta olnud kurb, et nii kaua pidi seal olema (oli kokku 5 tundi). Kolmapäeval lubas muidugi uuesti minna. Aga kui ma koju jõudsin, siis avastasin, et lapsel on palavik, 38,4 :(  Midagi muud ei ole, lihtsalt palavik,  söögiisu on isegi priima, keetsin talle õhtul veel tatraputrugi juurde. Võimalik, et esimese päeva pingest, pabinast ja sisemisest hirmust tõusis palavik. Aga uuesti lasteaeda minekust oli ta positiivselt meelestatud sellegipoolest.