Eelmisel nädalavahetusel oli suur, iga-aastane NATO liikmesriikide oma maad tutvustav SHAPE Fest. Enamus riike müüs oma rahvustoite ja -jooke või siis omal maal enim levinud toite. Eesti jagas telki Läti ja Leeduga ning me olime ainsad, kes pakkusid koduseid maitseid tasuta. Portsud ei olnud loomulikult suured, sellised parajad nagu degustatsioonidel, aga ikkagi. Pakkumises oli kohupiimakook, küüslauguleivad, põdra, hirve ja metssea  suitsuvorst ning õllepadrunid, lisaks Eesti komme, maisipulki ning küpsiseid. Jookidest olid Põltsamaa Kuldne, Põltsamaa Tõmmu, A Le Coq õlu, kali, Vana Tallinn ning  Viru Valge (80%). Viimane oli tõeliseks hitiks. Väga palju eelnevat diskussiooni tekitas ka minu välja pakutud kamavaht: kas pakkuda või mitte. Staazikatel välisteenistuses käijatel oli varasem kogemus, et välismaallastele kama ei meeldi. Ajasin sellegi poolest oma jonni ning tegin pakkumiseks kamavahtu: vahukoore, maasikajogurti ja kamaga, peale eestimaist pohlamoosi. Kogu üritus lõppes sellega, et poolest päevast läksin kamavahtu juurde tegema :) Lastele oli samuti festival tore, kohale oli toodud terve lõbustuspark :)

Maribeliga, kes on ka poolenisti eestlane, aga Monsi sattunud Inglismaalt :)

Pühapäeval käisime  Rajoriga ratastega ümbrust avastamas. Tahtsime üles leida kohalikke jalgrattaradu, aga sattusime hoopis mingile krossirajale, mis läks üle kändude ja kivide ning lisaks kõigele sõitsime seda vastupidises suunas ehk mäest üles. Kartsin, et ei liigu esmaspäeval üldse, aga hirm oli asjatu.

Esmaspäeva õhtul pidime kõik krambid saama kui kell pool 9 oli politsei ukse taga. Nemad inglise keelt ei oska, mina prantsuse keelt ka nii palju mitte. Suure pusimise peale saime aga räägitud, et nad tulid kontrollima, kas vanaema ikka elab siin, vastavalt meie avaldusele kohalikus omavalitsuses.Aga nalja kui palju :) Kolmapäeval käisime ka kohalikus mutualites, kus on vanaema samuti vaja arvele võtta ning jälle, keeleoskus oli mõlemal napp. Õnneks oli meil seekord oidu võtta appi google translate :D

Teisipäeviti ja neljapäeviti on  nüüdsest meil Rajoriga prantsuse keele tunnid. Mina olen oma õpetajaga väga rahul, ei ole üleliigset  nämmutamist, pannakse kohe maksimaalselt rääkima.

Sellest nädalast on Kennu kohaliku SHAPE jalgpalliklubi U17 liige. Homme on juba esimene võistlus. Lisethega on samuti järgmine nädal esimene  kohtumine lasteaias, et ta saaks kasvõi paar korda nädalas käia mängimas  ning õpiks natukenegi keelt. Kuna see on aga Ameerika lasteaed, siis tuleb vaktsineerimised teha ka vastavalt nagu Ameerikas: vaene laps sai korraga 3 süsti ning kaks on veel vaja, m illest üks on tuulerõugete  vaktsiin. Katsun perearsti kätte saada, et ta annaks tõendi,  et Lisethe on seda juba põdenud, et siis ehk ei pea vaktsiini tegema.

Tänane nali:
Greethe:" Mida mu silmad peavad uskuma? Nii puhas loodus?! Emme vaata, künkal on lehmad...puhas loodus!"