niih, käisime siis meie eile jälle arstil :) tehti meile looteanatoomiat, kus mõõdeti kõiki luid ja vaadati igasuguseid organeid ja muid asju...lisaks kõigele tehti veel kindlaks, et meile tuleb väike tüdruk :) Sain pildi ka kaasa, aga esiteks on pilt ainult koljust suht hirmuäratav ja teiseks, egas eal suurt muud midagi näha pole :)

mõõtudest vbolla nii palju, et beebi kaalub hetkel 267 grammi, EPK on eelmise kuuga võrreldes kasvanud 2 cm, ehk siis nüüd on ta 18 cm. Mis aga arstile nats muret tegi, oli minu kaal, mida pole grammigi juurde tulnud :)Minule see muidugi sobib ja nagu näha, kennule ka sobis (teda oodates ma ka juurde ei võtnud üldse).

Prawegu istun siin vaikselt juba nagu sütel :) 3 tunni pärast väljub lennuk...lähme pulmareisile egiptusesse, nuweibasse :)

eks mam uljetan, kui tagasi tulen.

sealt sai see kõik alguse....

...meie pulmast....olime sellest mõelnud küll, et oleks ju nii armas, kui nii oleks, aga isegi kõige metsikumates unistustes ei oleks osanud oodata...et just pulmaööl...tuleb meie kauaoodatud ime...meie pere pesamuna.....
....jah...me saame pisikese armsa beebi..kes tuli meie juurde meie pulmaööl.
Ma siin ükspäev mõtlesin, et ei tea, kas see mõisa katusel pesitsev kurg tõesti avaldas mõju :P

et siis tänase seisuga on rasedust 17 nädalat ja 4 päeva....sünnitustähtajaks on märgitud 18.03.2007.a ... algus oli väga raske, tihti oli tunne, et kas tõesti seda ma tahtsingi...aga nüüd on kõik viimasepeal...tervis on viimasepeal, tuju on viimasel, kõik on viimasepeal :) ahjaaa...oma triibud saime kätte minu sünnipäevaks...saabusin just sideväelaste päevadelt, eelmine päev olin seal natuke rohkem veini joonud (siis oli ju õige päev) ja ootasin koju külalisi...hinge aga näris kahtluseuss....istusime külalistega laua taga..no ei saa, tee mis tahad...lukustasime siis Rajoriga ennast vetsu ja tegime testi ära...endal küll süda värises, et äkki ei näita...soovitatakse ju ikkagi hommikul teha..aga lohutasime ennast, et kui ei ole kahte triipu, siis on lihtsalt vaja hommikul uuesti teha...võimalus, et ma ei ole rase, oli meie jaoks välistatud....istusime siis seal...ärevusest näost lillad...külalised käisid juba ukse taga vetsu küsimas...no hea küll, peitsime siis testi kappi ära...natukese aja pärast lähme vaatama ja mida me näeme...kaks triipu!!!!!!!!...üks küll selline õrnake, aga ikkagi TRIIP....oii seda õnne ja rõõmu...proovisime siis terve õhtu seda vaka all hoida...küsimuste peale, miks ma ei napsuta tõin põhjuseks halva enesetunde eelmise päeva veinitamise pärast....aga teineteise läheduse vajadus oli sel õhtul kuidagi kohe eriti suur.... algul arvasime, et kindlasti keegi sai aru, et midagi toimub, aga järgmine päev, kui me beebist rääkisime kõigile ja eelmise õhtu naljatamistest ja salatsemisest siis Eku ütles, et see on nii tavaline et me muudkui kudrutame, et keegi midagi erilist küll ei täheldanud :D

no ja siin ma nüüd olen...paisun juba iga päevaga..juba on ka riiete alt näha :) kuigi, kui väga vaja oleks varjata, siis veel saab sellega hakkama...

üleeile, 10.10.2006, kuskil kell 15.30...mulistas meie pisike esimest korda tuntavalt ja eile õhtul tegi ta kohe vähe tugevamat mürglit...tunne oli selline nagu oleks käte ja jalgadega vehkinud üheaegselt igasse erinevasse suunda.

Praeguseks teada olevad andmed:

01.09.2006 kui käisime UH-s, siis kuklavolti mõõdeti 1,22...see pidi olema isegi selline väiksem voldike :) tol samal korral mõõdeti pisikese pikkuseks 4,87 cm

21.09.2006 sai käidud uuesti arstil, mõõdeti mind natuke, kuulasime esimest korda südamelööke...nii armas oli :) emakakaela pikkuseks mõõdeti tol korral 16 cm...peale arstil käimist tuli anda jälle hunnik analüüse...kuigi arst lubas, et kui midagi on valesti, siis ta helistab mulle, aga ma natuke ikka pabistasin ja mingi hetk helistasin ise...rõõmustavat uudist tahavad alati kõik kuulata ju....mingi väärarengu riski suhe oli 1: 2053 (see pidi väga madalat riski näitama :)) rõõmu jälle kui palju..

25.10.2006 peaksime minema jälle UH-sse, siis tehakse looteanatoomia....ja siis saab ka ehk teada, kas me saame patsid või juniori :)

16.06.2006

see on ilmselt päev, mis jääb minu mällu igaveseks...nagu ütleb kuulus reklaam...tempel mällu igaveseks.
See on minu pulmapäev...meie pulmapäev...kõik oli nii fantastiline:
.tahtsime olla natuke vanamoodsad...neljapäeva õhtul mina kolisin oma kodinatega Jaanika juurde (minu sõbranna, juuksur, kosmeetik, ja mis kõik veel, mis puudutab ilu:))...hommik oli rahulik :) kui me mingi hetk aga avastasime kui palju kell juba on, siis läks kiireks...

...ühesõnaga fantastiline...pildistamine enne laulatust Nabala mõisa pargis ning Hageri kogudusemaja juures...laulatus Hageri kirikus...rongkäik ja kõik mis seal toimus (vana nime 6 ilmakaare poole saatmine)...kodus murelipuude istutamine...pidu Nabala mõisas...järgmised päevad kodus...ei ole sõnu seda kirjeldama...

sellest päevast sai alguse täiesti uus maailm, uus pere, uus elu ...

Mina